- Published on
6. Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber
- Authors
- Name
- Randel Mandre
Kõige toimivam komponent WIPOs on litsentsid
Litsentsid hoiavad tarkvaramaailma töös: need määravad, kes tohib koodi kasutada, muuta ja edasi jagada. Paljudele seostub see avatud lähtekoodiga, näiteks GNU General Public License v2 ja v3, Massachusetts Institute of Technology (MIT) litsents ning paljud teised, mille kasutusreeglid on üsna selged ja avatud lähtekoodi maailmas laialt tuntud.
Probleem tekib siis, kui litsentsitingimused muutuvad kasutaja jaoks ilma tema nõusolekuta. Turg on liikunud kuumaksete suunas ja ühekordseid ostulitsentse jääb järjest vähemaks. Näide, mis mulle pähe tuleb, on Autodesk/AutoCAD, kus 2016-2017 lõpetati uute püsilitsentside müük ning mindi tellimusmudelile. Hiljem on nende kasutajad tõstatanud ka ligipääsumuresid varem ostetud püsilitsentsidega toodetele. Minu hinnangul peab litsents olema lisaks juriidilisele kaitsele ka usalduslepe: arusaadav, ennustatav ja mõistlikult püsiv.
Kuigi see on WIPO üks toimivamaid komponente, tekitab see endiselt palju eetilisi küsimusi. Millised õigused jäävad eraomanikule, kui ta on ostnud tarkvaralitsentsi?
Kõige põhjalikumalt on patente vaja muuta
Minu jaoks on patendisüsteemi suurim probleem see, et liiga palju patente seisab aastaid riiulis mingi firma omandis. Kui mingi üldine tarkvaraline lahendus on väga laialt sõnastatud patendiga lukku pandud, siis väiksemad tegijad ei julgegi uusi ideid katsetada, sest risk vaidluseks on liiga suur.
Toon välja näitena Pocketpairi mängu Palworld ning The Pokemon Company ja Nintendo vahelise kohtuvaidluse. Minu hinnangul on need mängud piisavalt erinevad ning Palworldi vaadates ei teki mul otseselt tunnet, et see on Pokemon. Just seetõttu on oluline, et vaidlus keskenduks konkreetsetele patentidele, mitte üldisele muljele, et kaks teost on liiga sarnased. Probleem on ka selles, et kõnealune patent on liiga lai: kutsumise ja ratsutamise mehaanikaid kasutatakse väga paljudes eri mängudes, nagu Skyrim ja Red Dead Redemption 2. Kui süsteem lubab nii laia tõlgendust, muutub patent tööriistaks, millega saab turgu pidurdada, mitte ainult oma konkreetset leiutist kaitsta.
Seepärast vajab patendisüsteem muutust: lühemad kaitseajad kiiresti arenevates valdkondades, täpsemad nõuded patendi sõnastusele ja rangem kontroll selle üle, kas patent katab päriselt uudse tehnilise lahenduse. Nii saaks kaitsta päris innovatsiooni, aga samal ajal vältida olukorda, kus vanad või liiga üldised patendid hoiavad arengut kinni igas valdkonnas.