- Published on
15. Eetika ja IT
- Authors

- Name
- Randel Mandre
Kas mõni tehnoloogia saab olla iseenesest (a priori) eetiline või ebaeetiline? Minu jaoks pigem mitte.
Kui mõelda tehnoloogiast kui tööriistast, siis ta ise ei tea, mis on hea või halb. Moraal tekib seal, kus on inimene ja valik: milleks seda kasutatakse, kes otsustab ja kelle arvelt. Kui need valikud muutuvad süsteemideks ja reegliteks, siis mõjutavad need paratamatult ka teisi.
Hea näide pingest on Suurbritannia Investigatory Powers Act 2016, mis koondas riigi jälitusvolitusi ning seostub metaandmete ulatusliku kogumise ja säilitamisega. Metaandmed võivad tunduda kahjutumad kui sisu, kuid sageli piisab neist, et kokku panna inimese harjumused ja suhtlusvõrgustik. Kui kogumine muutub vaikimisi toimivaks süsteemiks, nihkub ka eetiline piir: enam ei küsita, kas see on erandina põhjendatud, vaid kellel ja millal on ligipääs.
Sarnane mure tekib avaliku ruumi kaamerate puhul, mis on Suurbritannias väga levinud. Üks kaamera võib tunduda tavalise turvameetmena, aga kui salvestusi hoitakse pikalt, süsteeme on palju ja neid saab siduda muu infoga (nt numbrimärkide tuvastus), tekib inimese liikumisest ja rutiinidest üllatavalt detailne pilt.
Euroopa Kohtu praktikas on korduvalt rõhutatud, et üldine ja valimatu andmete säilitamine võib riivata õigust eraelule ja isikuandmete kaitsele. Miski võib olla riigi jaoks praktiline, kuid privaatsuse vaates ebaeetiline (ja teatud juhtudel ka õigusvastane).
Lisaks kerkib siit usalduse küsimus. Lugesin ERR-ist vandeadvokaat Carri Ginteri juhtumist, kus jälitustoimingu käigus salvestati telefonisuhtlust. Vaidlus käis selle üle, millal peab riik suutma mõistlike pingutustega aru saada, et salvestusse on sattunud inimeste kõned, mida ei tohiks niisama kasutada (selles loos näiteks advokaadi ja kliendi suhtlus), ning millal tuleb inimest hiljem teavitada. Isegi kui prokuratuur eristab automaatselt salvestunut ja sisuliselt kuulatut, sõltub usaldus sellest, kui läbipaistev ja kontrollitav see eristus päriselt on.
Minu jaoks on küsimus lihtne: mida kogutakse, kellel on ligipääs ja kui kaua see info alles hoitakse. See kehtib nii kaamerate kui ka sideandmete kohta. Tehnoloogia ise ei ole eetiline ega ebaeetiline — määrav on, kuidas seda kasutatakse ja millised piirid sellele pannakse.
Allikad
ERR: Ginter – riik väänab telefonikõnesid pealt kuulates paragrahve
ERR: PPA tunnistab jälitusandmetega tutvumise keerukust, kuid muutust ei plaani
BBC: Top EU court rejects EU-wide data retention law
Arstechnica: Investigatory Powers Act gets royal assent and is now law