- Published on
4. Info- ja võrguühiskond
- Authors
- Name
- Randel Mandre
Hetkeseis 2025
Eesti Vabariik on suutnud end kujundada Euroopas üheks arenenumaks digiriigiks. Arvestades meie väikest rahvaarvu, majandust ning geograafilist suurust ja asendit, siis oleme ülesehitanud ühiskonna, mille elu käib mugavalt interneti kaudu: e-retseptid, ühtne terviseandmete keskkond, digiallkirjastamine, veebipõhine maksudeklaratsioon, ettevõtte loomine, e-valimised jne. Paljud teenused, mis mujal on paberimajanduse tõttu endiselt keerulised või aeglased, on Eestis muutunud igapäevaseks mugavuseks, mis toimib turvaliselt ning aitab riigil hinnanguliselt aega ja raha kokku hoida.
Samas tekib hea küsimus, kas seesama lihtsus ja mugavus võib muutuda jälgimisühiskonnaks või digiaedikuks, näiteks siis, kui igas rakenduses on vajalik ID-kontroll? Näha on ka üha rohkem kaamerapõhiseid süsteeme, mis jälgivad näiteks seda, milline auto on parklasse sisenenud ja sealt lahkunud. Mis keelaks neil neid andmeid salvestada pikemaks ajaks, et koostada parem pilt kes pargib?
Tehniliselt on selline andmete kogumine võimalik, kuid seda piiravad õigusraamistikud sealhulgas GDPR ja Eesti andmekaitsereeglid, järelvalveamet jne. Probleem kasvab siis, kui andmete säilitamise tähtaeg, kasutuseesmärk ja andmete jagamine ei ole kasutajale piisavalt läbipaistvad või siis kasutatakse ära puudujääke seadustes.
Eesti valgem tulevik
Valges stsenaariumis liigub Eesti järgmise paari aasta jooksul suunas, kus digiriigi mugavus säilib, kuid andmete kasutus muutub inimese jaoks arusaadavamaks ja kontrollitavamaks. Teenustes kogutakse ainult seda, mis on konkreetse teenuse toimimiseks hädavajalik, ning säilitustähtajad on selgelt põhjendatud ja avalikud. Kasutajale antakse praktilised tööriistad, millega ta näeb, kes tema andmeid vaatas, mis eesmärgil seda tehti ja millal ligipääs lõpeb. Näitena on juba olemas eesti.ee andmejälgija, kuid valges stsenaariumis arendatakse see edasi sisukamaks ja kasutajale lihtsamaks. Samuti oleks võimalik erafirmadel liituda sellega.
Samas eeldab see, et Euroopa Liidu regulatsioonid tugevdavad eraelu puutumatust. Näiteks ei jõustu ulatuslikku sõnumijälgimist võimaldav Chat Controli seadus. Lisaks kasvab Euroopa võimekus pakkuda kohalikke digiplatvorme ja teenuseid, mille üle on EL-i õigusruumis parem järelevalve ja suurem avalik kontroll, ning edasi arendatakse ka Euroopa digiidentiteedi süsteemi (eID) viisil, mis toetab valikulist andmejagamist.
Tumedam Euroopa ning Eesti selles
Musta stsenaariumi puhul muutub Euroopa digikeskkond üha enam Suurbritannia ja Hiinaga sarnaseks, kus teenustele ligipääs eeldab ID või muu isikuinfoga tuvastamist. Samas on keeruline uskuda, et ühiskond tervikuna liiguks täielikku jälgimiskapitalismi, sest see eeldaks mitme olulise õigusakti, nagu GDPR-i ja digiteenuste määruse, sisulist tühistamist, kuigi need kaitsevad Euroopa Liidu inimeste õigusi ja privaatsust.
Kui selline suund kujuneks Euroopa Liidus, siis peaks ka Eesti selle suuresti omaks võtma, sest sama õigusraamistik kehtib kõigile liikmesriikidele. Eesti otsustusruum jääks peamiselt rakendamise detailidesse, kuid üldine suund oleks sama: rohkem kohustuslikku tuvastamist, vähem anonüümsust ja privaatsust. Lisaks võib tekkida tsensuur, kus negatiivset sisu piiratakse ennetavalt ja kriitiliste arvamuste nähtavus väheneb.
Hoiatava näitena tooks välja USA ettevõtet Flock Safety, mis pakub avalikule sektorile kaamera- ja tehisintellektil põhinevaid seirelahendusi. Selliste süsteemide puhul ei ole suurim risk üksik kaamera, vaid andmete koondamine, automatiseeritud riskianalüüs ja funktsiooni laienemine. Turvalisuse eesmärgil kogutud andmeid võidakse hiljem kasutada ka muudel eesmärkidel. Sarnast loogikat kujutavad näiteks ka Watch Dogs seeria mängud, kus pidev andmekogumine ja algoritmiline profileerimine on muutunud tavapäraseks.
Allikad
www.patrick-breyer.de/en/posts/chat-control/
commission.europa.eu/topics/digital-economy-and-society/european-digital-identity_en
www.consilium.europa.eu/et/policies/digital-services-act/
Watch Dogs 2 | ctOS Introduction CutScene | 4k 60fps
This Flock Camera Leak is like Netflix For Stalkers
www.eff.org/deeplinks/2025/08/no-uks-online-safety-act-doesnt-make-children-safer-online