8. IT proff...

Mis roll on neil kolmel?

Minu vaates räägiti Eesti tööturul veel mõni aasta tagasi palju sellest, et IT-teadmistega inimesi on vähe ja neid tuleb kiiresti juurde koolitada. Praegu paistab pilt teistsugune: paljudel juhtudel kandideerib ühele IT-spetsialisti rollile korraga kümmekond kuni paarkümmend inimest.

See tähendab, et konkurents ei käi enam ainult selle üle, kas sul on diplom olemas, vaid ka selle üle, kui hästi suudad oma oskusi tõestada. Olen seda ise kogenud, et isegi kutsekõrghariduse, sertifikaatide ja väikese portfoolioga on keeruline silma paista, sest paljudel kandideerijatel on juba rohkem praktilist kogemust. Tööandja vaatab lisaks paberile seda, kas sul on päris projektikogemus, praktikad, meeskonnatööoskus ja suhtlemisoskus.

Sellepärast ei tasu neid kolme teed võtta kui vastandeid, vaid kui üksteist täiendavaid etappe: sertifikaat -> rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom -> klassikaline kõrgkoolidiplom.

Klassikaline kõrgkoolidiplom annab tugeva teoreetilise aluse: andmestruktuurid, sügavad teooriateadmised, uurimis- ja arendusoskus jne. Seda eelistatakse rollides, kus tuleb lahendada uusi ja keerukaid probleeme (nt arhitektuur, arendusprojektid, kriitilised süsteemid jne). Miinus on see, et tööturule sisenemine võib olla aeglasem, sest praktilist kogemust on sageli vähem.

Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom on tööandja vaates sageli kõige praktilisem, sest see annab turule palju spetsialiste. Koolide vahel on erinevusi, kuid üldiselt on õpe praktilisem: laboritööd, koostöö ettevõtetega ja selgem oskus uuemate konkreetsete tehnoloogiaga kiiresti tööle asuda. Seda eelistatakse eriti juuniorarendaja, süsteemiadministraatori, DevOps-i või IT-toe rollides, kus oluline on oskus päris töövoogudes toime tulla.

Kutsetunnistused (nt Microsofti või Cisco sertifikaadid) on kõige selgem signaal tänapäeval konkreetse tehnoloogiaoskuse kohta. Need on eriti väärtuslikud siis, kui:

• on vaja kiiresti ümber õppida või muust valdkonnast IT-sse siseneda;
• kandideeritakse rolli, kus nõutakse kindlat platvormi (nt Azure, Amazon Web Services, M365 teenused, Cisco riistvara jne.);
• tööandja tegutseb partnerprogrammis, kus sertifikaat mõjutab ka ettevõtte staatust ja mainet.

Samas ei asenda sertifikaat üksi laia probleemilahendusoskust ega töökogemust. Kõige paremini töötab sertifikaat siis, kui see kinnitab oskust, mida saab kohe näidata ka projektis või töökogemuses.

Millal eelistada üht teisele?

• Eelista klassikalist kõrgkoolidiplomit, kui sihid karjääri keerukates süsteemi-, arhitektuuri- või juhtrollides, kus tugevad teoreetilised teadmised aitavad näha suuremat pilti ja arendada erinevaid projekte.
• Eelista rakendus-/kutsekõrgharidust, kui eesmärk on kiire ja praktiline tööturule sisenemine ning oskus kohe ettevõtte töövoogu panustada.
• Eelista sertifikaate, kui vajad kiiresti tõendatavat oskust kindlas uues tehnoloogias või soovid olemasolevat profiili täiendada.

Praktikas on kõige tugevam kombinatsioon portfoolio ja mõned sertifikaadid. Värbamisel eelistavad ettevõtted sageli inimest, keda ei pea pikalt välja õpetama, sest kandidaadil on juba nähtav praktiline kogemus, mida toetavad portfoolio ja sertifikaadid. Kõrgkoolidiplom üksi ei asenda praktilist kogemust, kui seda ei toeta reaalsed projektid.

TTÜ IT kolledži roll

TTÜ IT kolledži roll võiks selles kontekstis olla tugeva huvi tekitamine teoreetiliste teadmiste edasiarendamiseks ja nende sidumine praktikaga. Kutsekõrgharidus ei lähe tavaliselt teooriasse sama sügavale, mis võib mõjutada laiemat süsteemset mõtlemist, probleemilahendusoskust ja liikumist kõrgematele positsioonidele. Samas arendab see hästi suhtlus- ja koostööoskust, oskust teha projekte meeskonnas ning toetab ka häkkerikultuuri.

Allikad

https://www.err.ee/1609341093/annika-jars-eesti-it-eduloo-jatkumiseks-on-vaja-inimesi

https://www.err.ee/1609274964/oskustoolistest-on-jatkuvalt-suur-puudus