- Published on
13. Teistmoodi IT
- Authors
- Name
- Randel Mandre
Teema sissejuhatus
Selle nädala teema keskendub sellele, kuidas puudega inimesed saaksid tänapäevast tehnoloogiat võimalikult iseseisvalt ja mugavalt kasutada (nt ekraanilugejad, kõnesüntesaatorid, ekraanisuurendajad, punktkirjamonitorid jm). Ülesandes paluti kujutleda end Eestis IT-tugilahenduste otsustaja rollis ja mõelda, mida teeksid teisiti, et ligipääsetavus paraneks, ning kuidas tuleks seda käsitleda.
Milleks seda toetada ja mis asi see siis on?
Riik peaks ligipääsetavuse ja tugilahenduste arendamist toetama ning põhjus on väga isiklik. Mu noorem vend on puudega inimene, kellel on raskusi rääkimise ja suhtlemisega, kuid samas suudab ta tänapäeval töötada ja ühiskonda panustada.
Algusest peale on riik pakkunud vanematele rahalist tuge. Tänu riiklikule tervisekindlustusele said nad käia psühholoogi konsultatsioonidel ning koolil oli võimalik pakkuda eri programme ja õppetuge. Kui seda kõike poleks olnud, ei oleks ta tõenäoliselt saanud haridusteed jätkata ega leida korralikku tööd nii kiiresti.
Seepärast tundub mulle kohati mõttetu bürokraatiana arutelu selle üle, kas neid lahendusi peaks käsitlema IT-lahenduse või abivahendina ning kas see peaks käima Sotsiaalministeeriumi või Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu jne. Kui tulemus päriselt parandab inimese elukvaliteeti ja suurendab võimalust õppida või tööturule panustada, siis on minu jaoks olulisem, et tugi jõuaks kiiresti ja lihtsasti abivajajani. Mida rohkem inimesi saab iseseisvalt hakkama, seda tugevam on ühiskond tervikuna.
Mida võiks parandada ja muuta?
Inglise keeles on kõnesüntees viimastel aastatel teinud väga suure hüppe ning mõne lahenduse puhul kõlab see juba peaaegu nagu päris inimene. Seepärast tekitab minus pettumust, et Eestis tehisaru arendamisse suunatud investeeringud ei puuduta sama selgelt eestikeelse kõnesünteesi kvaliteeti. Kuigi lahendusi on olemas (nt Kõneveeb ning EKI kõnesünteesi keskkond), kõlab tulemus praegu minu jaoks liiga roboti moodi, ebaloomulikult ja mürarikkalt ning pikema teksti ettelugemine muutub kiiresti väsitavaks. Minu ettepanek oleks käsitleda kvaliteetset eestikeelset kõnesünteesi avaliku hüvena ning suunata sinna sihipärast rahastust, ideaalis nii, et vähemalt üks tipptasemel lahendus oleks avatud lähtekoodiga ja lihtsalt integreeritav. See annaks tugeva aluse ekraanilugejatele, kommunikatsioonirakendustele ja muudele tugilahendustele.
EestiAI projektide toetuspakkumised ning ei ole mainitud midagi kõnesünteesi osasTeine mure on spetsiaalse riistvara hind või tarkvara. Paljud abivahendid (nt punktkirjamonitorid, lülitid ja muud sisendseadmed) on kallid ning toetused ei pruugi seda täiesti katta. Minu arvates võiks toetusskeeme suurendada ja muuta paindlikumaks, et inimene saaks valida just enda olukorrale sobiva lahenduse, mitte olla piiratud hinna tõttu.
Allikad
https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_13:_Teistmoodi_IT
https://www.err.ee/1609937927/kirke-maar-miks-ja-kuidas-me-plaanime-eesti-ai-programmi-tegema-hakata